Koht kus mina enda tundeid ja mõtteid avaldan. vanasti vb ka praegu ehitavad rikkad inimesed surnuaeda sinna kuhu surnu maetud on kirikutaolise asja - ma ei tea mida see annab aga see näitab rikkust . Mida suurem ja võimsam seda rikkam. Ükspäev võtan enda märkmiku ja lähen istun kohas kus olen üksi ja krjutan kõik üles mis pähetuleb. Ma olen enda sees täielikult kinni . igapäevaga aina rohkem ja rohkem...
Kõik on kadunud ja ma olen alati iga aasta seda kevade tulekut raskelt üleelanud . Iga jumala aasta - Ma ei saa aru miks. Mis nii hullu on , ma ei tunne rõõmu ma olen nii enda sees.
Rõõmu pole ,suur armastus .
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment